1924-1940

Kooli saamislugu ja  Eesti Vabariigi aeg (1924-1940)

Läinud aastasaja teisel kümnendil andis Eesti Vabariigi Haridusministeerium Vändra Kurttummade Koolile riigikooli staatuse, millega seoses vähenesid vanematepoolsed koolituskulud ja haridust hakkasid nõudlema ka vaesematest peredest kurdid. 19. sajandi lõpus ehitatud koolihoone ei suutnud enam kõiki õppida soovijaid mahutada. Lisaks ruumikitsikusele  loeti Vändra  kooli puuduseks ka raudteest ja suurematest linnadest kaugelejäämine. Nii tõusis päevakorrale kurtide koolile uue asukoha leidmine.

Haridusministeerium nimetas kaheksa mõisasüdant, mille hulgast tollane koolijuht Volmer Univer Porkuni mõisa välja valis.

15. mail 1924 anti Porkuni mõis kurtide kooli käsutusse. Üle  anti  kõik järve  saarel  asuvad hooned,

park, järved, karja- ja heinamaa, 41 ha põldu— kokku ligikaudu 200 ha maad.

1924/25 õa oli kooli ajaloos väga oluline–toimus kooli ületoomine Vändrast Porkunisse. Porkuni loss oli küll suur, kuid ümber ehitamata see kooli jaoks ei sobinud: osa vaheseinu lõhuti maha, teisal kerkisid uued asemele, pööningule ehitati magalad, keldrikorrusele  köök, söökla ja laoruumid. Need ruumid on tänaseni kasutusel. Seati sisse veevärk ja keskküte. Hoonete ümberehitamise tulemina valmisid saun, pesuköök, kingsepa- ja puutöökoda.

Koolil oli tohutu vallasvara, sellepärast kestis selle vedu ka õige kaua. Autoga   veeti   inventar   Käru jaama, kus see vagunitesse laaditi ja rongiga Tamsalu jaama saadeti.

Selle aja jooksul võttis auto Vändrast mõne õpetaja kraami peale ja viis otseteed Porkunisse ning asus siis Tamsalu jaama saabunud koolivara Porkunisse vedama. Siis sõitis auto jälle Vändrasse tagasi ja tsükkel hakkas otsast peale. Kolimist alustati augustikuu lõpul ja viimane ešelon (11 kitsarööpmelise vagunit) elusinventariga saabus Tamsalu jaama 11. novembril 1924.aastal.

Remont ja Vändrast kolimine olid võtnud nii kaua aega, et kooli pidulik avamine toimus alles 11. jaanuaril 1925. a.

Avatseremooniale oli tulnud ka haridusminister professor Rahamägi, kes avakõne pidamise järel  koolivõtme  Volmer Univerile pidulikult üle andis.

Esimesel õppeaastal, s.o 1924/25. õa hakkas Riigi Kurttummadekoolis õppima 101 last. Aasta-aastalt õpilaste arv suurenes. Õpilaste ülalpidamiskulud kaeti osalt haridusministeeriumilt saadavatest summadest, osalt jõukamate lastevanemate poolt makstavast toidurahast. Pedagoogilise nõukogu otsusega vabastati pooled lapsed toiduraha maksmisest.

Tollane koolitulija pidi kaasa tooma elamiseks vajalikud esemed: kolm voodilina, teki, kolm padjapüüri, kolm komplekti pesu, kolm päevasärki (kleiti), kaks ülikonda, kaks palitut, kindad, saapad, käterätid ja tualettesemed.

Õpilased koristasid ise kõiki kooliruume, pesid kolm korda päevas toidunõud puhtaks, panid sügisel kogu koolimajale topeltaknad ette ja võtsid kevadel ära.

1926/27 õa õppeplaani järgi õpetati koolis hääldamist, keeleõpetust, lugemist, aritmeetikat, kodumaa tundmist, geograafiat, loodusõpetust, kodanikuteadust, ajalugu, mõttekirja, kirjatehnikat, joonistamist, usuõpetust ja tööõpetust. Õppeplaanis oli suurem osakaal hääldamisel (1. klassis 29 tundi nädalas), keeleõpetusel ja lugemisel (2.-3. kl 13-14 tundi nädalas), tööõpetusel (10 tundi nädalas), järgnesid aritmeetika (4 tundi ) ja usuõpetus (3 tundi). Koolikursus kestis 8 aastat .

Kord oli tollases koolis range. Iga pisimagi eksimuse või lohakuse eest karistati süüdlasi nurgas seismisega.

1929/30 õa otsustas õppenõukogu lasta trükkida kurttummade kooli jaoks lõputunnistuse, mille pidid saama ainult täieliku 8aastase koolikursuse lõpetanud.

1931/32 õa algul teatas senine koolijuht V. Univer, et ta läheb pärast seda õppeaastat pensionile. Haridusministeerium valis tema asemikuks endise Järvamaa koolinõuniku Riho Sumre ja saatis  kooli juurde  ametit õppima.

Haridusministeeriumi ettepanekul võeti tarvitusele järgmised hinded:

*elukombed—väga head (5), head (4), rahuldavad (3), vähe rahuldavad (2), halvad (1);

*õppeainetes—väga hea, hea, rahuldav, vähe rahuldav, nõrk;

*kõnehääl—selge, kaunis selge, arusaadav, kaunis arusaadav, raskesti arusaadav

1932/33 õa 1.septembril toimus ilma igasuguse pidulikkuseta koolijuhtide vahetus. Ministeerium ei suvatsenud ühtegi esindajat üleandmise juurde saata. Nii koostasid V. Univer ja R. Sumre üleandmise akti ja seejärel läks V. Univer pärast viisteist aastat kestnud koolijuhi tööd pensionile. Tema järglaseks sai Riho Sumre.

R.Sumre oli enne koolijuhi ameti vastuvõtmist viibinud koolitusreisil Saksamaal ja alustas nüüd loengusarja Saksamaa kurtide koolides nähtust. Tollases Berliini Linna Kurttummade Koolis rakendatu, nimelt  lasteaed + kool + kutsekool + täienduskursused + nõuandla— kõik kooli juures, on ka tänapäeval aktuaalne .

1. mail 1933. a tuli kooli õpetajaks  Olev Saarep.

1933/34 õa oli õppenõukogus arutusel õpilaste vanematelt võetav maks, mille suhtes asuti järgmisele seisukohale: 1. Riigi Kurttummade Koolis võetakse jõukamatelt vanematelt 50 krooni aastas laste ülalpidamise toetuseks.

2. Kehvemad vanemad vabastatakse  maksust  kas täielikult või peavad nad ainult poole summast maksma.

1935/36 õa määrati esmakordselt  ametlikult kindlaks puu- ja aiatöö- ning käsitöö- ja majapidamisinstruktorite ülesanded ja tööaeg—kummalgi 45 tundi nädalas, mis tähendas sisuliselt ju kasvatajate töökohtade sisseseadmist.

1936/37 õa hakkasid koolis tööle Helmi Karbe (Otter)  ja Vello Liiva.

Jaanuaris esitas R. Sumre õppenõukogule enda koostatud „Kurttummade kooli seaduse eelnõu”, mis koosnes 9 peatükist ja 70 paragrahvist. Õppenõukogu tunnistas selle vastuvõetavaks ja koolijuht lubas selle haridusministeeriumile esitada.  Hiljem polnud sellest enam midagi kuulda.

1937/38 õa kinnitati esmakordselt õppenõukogu koosolekul kooli kalender, mida tänapäeval tõenäoliselt võiks kooli üldtööplaaniks nimetada. Samal õppeaastal kiideti heaks koolijuhataja kava tööklassi avamiseks kehva mälu ja kõnedefektidega õpilastele. Kahjuks jäi see Porkunis teoks tegemata. Selle kavatsuse teostas hiljem Tartu Kurttummade Kooli direktor A. Karu oma koolis, asutades õppe-tootmistöökoja.

1939/40 õa  järel 3. juulil suri 31 aastat  kurtide kooli õpetajana töötanud Ado Üsler. Ta maeti Vändra surnuaeda.

Antud ajajärgu kokkuvõtteks võib öelda, et kurtide kool tuli Porkunisse kaugelt ja ümbruskonna rahvas suhtus uude asutusse eelarvamusega. Kool pidi õigustama töötulemustega oma olemasolu nii riigi, lastevanemate kui ka ümbruskonna rahva ees. Koolikohustus puudus, kurdid võisid ka kooli tulemata jääda.

Sedamööda kuidas kasvas kurtide kõne– ja tööoskus, tõusis ka usaldus kooli vastu. Kooli lõpetanud kurdid hakkasid oma ühingute kaudu kurtidele hariduse andmist toetama. Taotleti haridust kõikidele kurtidele, mis siiski valitsusepoolse toetuseta jäi.