2010-2011

30. augustil toimub uue õppeaasta esimene korraline õppenõukogu. Õ/N sekretäriks valiti suures üksmeeles Ellen Sepp. Õa peaeesmärgiks seati seekord: Porkuni Kooli üldtööplaani koostamise aluseks on Porkuni Kooli 2009/2010 õppeaasta aruanne, kooli arengukava.

Lähtuvalt 2009/2010 õa prioriteetsete ülesannete täitmise analüüsist lugeda osaliselt täidetud ülesanded jätkuvalt prioriteetseteks ka 2010/2011 õa.

Õpetuslik eesmärk pedagoogilistele töötajatele (õpetajad, kasvatajad, abid): Innovaatiliste või „unustatud uute“ õppemetoodikate ja metoodiliste võtete kasutamine; igapäevatöös raamatu-/lugemishuvi ja kuulamisoskuse arendamiseks tundides/tegevustes (vähemalt ühe uue meetodi rakendamine praktikas; aktiivõppe meetodid; õues-õppe rakendamine; tehniliste abivahendite kasutamine ettelugemisel; koostöös raamatukoguga jne, kirjutatud/joonistatud info märkamine ja kasutamine igapäevases keskkonnas).

Kooliarenduslik eesmärk pedagoogilistele töötajatele:

1. Vaatlemis-ja faktipõhise kirjeldamisoskuse arendamine õpilase pädevuste hindamiseks;

2. Olemasolevate teadmiste kasutamine õpetajatöö eesmärgistamisel ja hindamisel ehk analüüsioskuse (sh eneseanalüüsioskuse) kui mõtestatud tegevuse täiendamine.;

3. Professionaalsuse arendamine läbi elukestva õppe, et tagada erivajaduste õpilaste maksimaalne kaasatus (vähemalt üks täiendkoolitus aastas).

Kooliarenduslik eesmärk: Kooli arengukava vastavusse viimine HM õppepäeval sätestatuga.

Kasvatuslik eesmärk: Liikumise, sportlike ja tervislike eluviiside edendamine kõikides kooliastmetes.

* * *

1.september on seekord kolmapäevasel päeval – ilm imeilus. Aktus alagab juba tavapäraselt kell 2 päeval. Siginat-saginat taas palju-palju…Kasvatajad ja õpetajad esitasid nukunäidendi jänesest, kes oli enda arvates väga tark. Lugu oli lastepärane ning ka meie lapsed sais tublisti naerda.

         Lapsi on sel õa üle aastate hulga vähem! – 73?

Nüüd loe direktori esimest neti-kommentaari uue õa puhul!

Head kooliaasta algust!

Soov küll veidi hiljaks jäänud, sest poolteist nädalat juba kool peal, aga siiski…

Kuigi kooliaasta algus on jahedavõitu olnud ja me mitmel päeval juba katlaid kütnud, lubavad „ilmatargad” veel sooja „vananaiste suve”. Loodame, et nii ka läheb ja lapsed saavad vähemalt õhtupoolikuti väljas loodust nautida ja suvelt üleminek koolitöö juurde on sujuvam.

Ega koolielus suuri muutusi veel ole – kool peabki stabiilne ja püsiv olema. Kuna eelmisel aastal oli lõpetajate arv suur, on koolis – vähemalt esialgu veel – õpilasi kümmekond vähem, kui oli eelmisel aastal. Suuremat muudatust uue koolimaja näol ootame järgmiseks sügiseks. Ja et selleks lootust on, näitab ehituse käik. Enamus hooneplokkidest on paneelidega kaetud ja käib lagede-seinade soojustamine. Ka aknad on juba tulekul ja talveks peaks kõik sisetööde tegemiseks valmis olema.

Eelmisel nädalavahetusel oli meil juba traditsiooniliseks kujunenud spordivõistlusele „Me suudame” sõit Läti Vabariiki Valmierasse. Tõsi, sinna sai kaasa vaid 8 last, kuid nagu kuulda, oli neil tore nädalavahetus. Küllap sellest ka asjaosalised kirjutasid ja pilte välja panid.

Järgmisel nädalal väga suuri üritusi veel plaanis pole, aga küllap tuleb lähiajal neidki.

Eveyni kommentaar võistlustest Lätis:

Juba kolmandat aastat järgemööda on Porkuni Kooli õpilased osalenud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel „ Meš Varam!” (Me Suudame!). Ka käesoleva õppeaasta esimesel nädalavahetusel ( 4-5 september) sõideti Lätti, Valmierasse, et mõõtu võtta eri rahvusest sportlastega.
Reis algas vihmasel laupäeva varahommikul ja kestis pühapäeva hilisõhtuni. Esimesel päeval oli võistluspinget vähem ning õhtul ootas ees bankett, kus tutvuti lähemalt teiste koolide õpilaste kui ka õpetajatega. Kuigi peolt lahkumine tekitas nii mõnelegi kurvastust, tuli siiski ööbimispaika naasta. Meie lahketeks võõrustajateks olid vanad sõbrad Dauguli koolist. Suured tänud neile!
Pühapäeva hommikul ärkasime varakult , et võistlusteks õigeaegselt valmis olla. Erinevaid spordialasid oli palju: petang, palli- ja täpsusvisked, korvpalli vabavisked, 400 ja 800m jooks, kaugushüpe jne.
Jõukatsumiste lõppedes ei olnud meie päev veel läbi, ees ootas poeskäik ja pikk kodutee. Reis oli õpilastele väsitav, kuid rõõmu ja rahulolu pakkuv.
Kõik Porkuni Kooli õpilased andsid endast parima ning tõestasid, et ka Meie Suudame!

Petangipäev koolis

Toimus  klassidevaheline  petangiturniir. Noorema  vanusegrupi  kuus  võistkonda  loositi  kahte alagruppi. Finaalis said  kokku (mõlema alagrupi  võitja) Küllikese ja  Helge klassi  õpilased. Põnevast „lahingust“väljus võitjana  Küllikese  klass. Auhinnaks  said  nad  suure  ja  maitsva arbuusi.

Vanemas  vanusegrupis  oli  samuti  kuus  võistkonda. Kõik  alagrupi  mängud  olid  väga  tasavägised, mõnes mängus  oli võitja selgi-tamiseks vaja teha  lisavoor. Finaalis  kohtusid  Virge  klassi  I  võistkond  ja  Malle  klassi  õpilased. Poole  mängu ajal  juhtis  Virge  klassi  I  võistkond  7  punktiga,mängu  teisel  poolel  oli  täpsem  käsi aga  Malle  klassil. Mängu  võitis  Malle  klassi   9:7, seega  said  nemad  arbuusi  sööma  minna.

Kurva näoga ei lahkunud turniirilt keegi -kõik võistkonnad said osalemise  eest kommikarbi.

Sügisesed spordisündmused jätkuvad:

Sügisjooks 23.septembril.

Sügise sünnipäeval toimus jooksukross. Vastavalt võimekusele oli meil kaks  jooksudistantsi, 300m  ja  1,3  km. Võistlusel  võitsid  KÕIK, kuna  spordis  on  osalemine  tähtsam kui võit. Jooksjatele  lisas  hoogu  veel  pealtvaatajate  ergutused  ja  finišis  saadav pulgakomm.

Et sellest veel vähe oleks, siis

Käisime Kiigemetsas võistlemas

Septembrikuu viimasel päeval toimus selle õppeaasta  MTÜ  Eriolümpia  esi-mene võistlus Kiigemetsas. Koolis toimuvale jooksukrossi- ja matkapäevale kogunes üle 600  osaleja. Auhinnalisele  kohale  tulid: Marko, Jaana, Hasso  ja  Jaan. Endast  parima  andsid  kõik Porkuni  Kooli  võistlejad.

1.oktoobril tähistasime saabuvat õpetajatepäeva.

Päevaplaan:

08:00 – 08:20 PIDUHOMMIK

o       Tervitused (avasõna, luuletus, laste sõnavõtud, ühislaul, õnnitlemine)

o       AMETIVANNE (direktori kt üleandmine)

o       UUTE ÕPETAJATE KINNITAMINE

08:20 – 12:00  AMETIS  UUED  ÕPETAJAD

o       08:25 Hommikusöök (Helge kl., Imbi kl., Küllikese kl.)

o       Ruumide korrastamine, koolimajja minek

9:00 – 11: 00 ÕPPETÖÖ KOOLIMAJAS

UUS TUNNIPLAAN! Toimub 3 tundi (tund 30 min. ja vahetund 15. min.)

10:15 – KOHVILAUD KOOLIMAJAS

11:00 – 11:10 koguneme koolimaja fuajeesse

11:15 – 11:20 lillede asetamine PORKUNI EMA-le

(lillede viimine ENDISTELE ÕPETAJATELE toimub 5. okt.)

11:30 – LÕUNA noorematele õpilastele (Helge, Katrin, Imbi, Küllike)

11:50 – LÕUNA vanematele õpilastele (Agnes, Malle)

12:30 – KOJUSÕIT

Urve kommentaar ürituse kohta:

Armas koolipere!

On saabunud sügis. Vaata, ta on veel kuldne. Kuid juba pillub tuul lehti. Just sellisel sügisesel ajal on ajast-aega tähistatud Õpetajate päeva. Sest kõikidel – nii suurtel kui väikestel on elus olnud või on õpetaja. Väikeste õpilase jaoks on õpetaja eeskuju, veidi suuremad arvavad, et õpetaja on käskija, päris suured usuvad, et õpetaja on hea vestluspartner. Kuid kindlasti on oma õpetaja õpilase jaoks äärmiselt soe ja asendamatu inimene, kes ainult ei õpeta, vaid oskab ära kuulata ja nõu anda. KES on NAGU EMA.

Meil siin Porkunis on vedanud. Sest meie saame täna, Õpetajate päeval, olla õpetajale pühendatud mälestusmärgi juures. Vaata seda kuju ja sa näed kolme raamatut hoidvat last, kes on väga lähedale – peaaegu sülle pugenud ühele naisele. See on õpetaja – teine ema, kes oli siis ja on ka nüüd sinuga siin hommikust õhtuni koos naermas, kurvastamas, matkamas, õppimas, lugemas …

See Aime Jürjo 1976. aastal loodud skulptuur „Porkuni ema“ meenutab meile kõiki lapsi ja õpetajaid, kes on 80 aasta jooksul siin õppinud ja õpetanud ning tuletab ka aastate pärast meile meelde õppimise ja õpetamise lõppematut teerada – sest alati on kuskil keegi särasilmne laps õppimas ja heasoovlik õpetaja õpetamas ja teed näitamas.

Head Õpetajate päeva!

Urve Karp

Vanarahva kaunis  niinimetatud „vananaiste suvi” on käes!

07.10.10

Ilmad, kuigi juba öösiti jahedad, on viimasel ajal päikesepaistelised ja värviküllased. Päeval on veel niipalju sooja, et esialgu piisab meil päevasest kütmisest, kuigi mõned tahaksid veel soojemat tuba. Aga eks ole mõnel suvelgi jahe, teisel jälle ülemäära palav.

Koolielu toimib oma tavalist rada, vaid paar last on tervise tõttu vähem koolis käinud, kuid enamusel pole probleeme olnud.

Õunaaias sai õunakorjamine enne esimest öökülma tehtud ja varud lattu kogutud. Järgmisest veerandist, et õun juba paremini maitseb ja väljast enam võtta pole, saavad lapsed õunu päevatoidule lisaks. Õunamahl on praegu lõunasöögi juurde enamasti vabalt võtta.

Uue koolimaja ehitus läheb jõudsalt edasi. Igal nädalal toimuvad ehitaja, RKAS-i, ehitusjärelvalve ja kooli esindajate nõupidamised mitmete, pealtnäha pisiküsimuste, kuid samas oluliste detailide täpsustamiseks. Praeguse tööde käiguga võib rahul olla.

Klassid korraldavad oma igasügisesi ekskursioone ja õppekäike. Mitmed klassid käisid RMK õppepäevadel Oandus, jätkuõppe viimane klass käis 7. oktoobril Tallinnas jne.

14. oktoober

Eelmisel nädalal toimus Urvaste Koolis EEO toimetuleku õpilaste rahvastepallivõistlus. Võistlusel osales kümme kooli. Porkuni Kooli vastasteks said loosi tahtel Päinurme ja Vidruka koolide võistkonnad. Meie võistkonnal õnnestus oma alagrupp võita, seega pääsesime edasi mängima I-III koha peale. Olenemata väga tasavägistest võistlustest õnnestus meil  tulla EEO TT-rahvastepalli meistriks.

Üllatused  ei olnud  selleks  päevaks  veel  lõppenud kooli  jõudes  ootas  direktor  võitjaid  tordiga. Maiustades oli tore meenutada kordaläinud päeva ja nautida võidurõõmu.

15. oktoobril toimub EEL üldkogu Kanepi Põhikoolis ning Kammeri Koolis. Meie koolist osaleb 6-liikmeline esindus (liikmed + õppealajuhataja).

16. oktoobril, üle-eestilisel ettelugemispäeval, kuulasid – vaatasid meie kooli lapsed raamatut ja filmi „Leiutajateküla Lotte”.Päev jätkus pusletükkide otsimise ja pildi kokkupanemisega. Tutvuti Lotte-teemaliste asjade näitusega ja päeva tegi eriti magusaks Lotte šokolaad. I õppeveerandi viimasel koolipäeval, 22. oktoobril on meil kavas nagu juba traditsiooniks saanud, lastevanemate koosolek-õppepäev. Seekord on õppepäeva teemaks Seksuaalkasvatus ja vaimupuue – lektoriks Siim Värv Tervise Arengu Instituudist. Lisaks lapsevanematele osalesid võimaluse piires ka kooli töötajad. Kavas oli samuti uue PGS-i lapsevanematele oluliste lõikude tutvustamine, kuid loeng läks plaanitust pikemaks ja seekord ei jõudnud. Ehk saame selle osa kirjalikult saata või kooli kodulehele olulisema välja panna.

Seksuaalteema on aktuaalne, sest õpilaste vanuse kasvades muutuvad ka selleteemalised küsimused paratamatult päevakohaseks.

Esimene õppeveerand on lõppenud!

22. oktoober

Kuidagi kiirelt on aeg sellel aastal läinud, ja nii ütlevad mitmed. Eks ole ju omajagu pingeid kruttinud ja aega neelanud uue koolimaja ehitus, mis vaatamata kõigele on suhteliselt hästi sujunud. Eriti meeldiv on ehitusjuhi Keit Paali mõtteavaldus, et maja peab saama sellise kvaliteediga, et ta pärast võiks julgelt öelda, et tema oli ehituse juht. Mõttevahetused tekivad teinekord sellel teemal, et ehitaja lähtub projekti kirjapandust, meie aga kogu kompleksi terviknägemusest. Eks projekteeri ju igat spetsiifilist lõiku (hoone karkassi, sisearhitektuuri, elektrijuhtmestikku, automaatikat jne) erinev büroo ja alati ei tea üks, kuhu teisel midagi plaanitud. Aga kõik saab pikkamisi paika.

Täna on kogu Porkuni ümbrus lumega kaetud ja lund tuleb pidevalt juurde, öösel oli sedavõrra külma, et Aiandi järvel oli kerge jääkirmetis peal ja bussi uksed olid kinni jäätunud.  Pole parata, ega tali taevasse jää.

Kena koolivaheaega kõigile!

II õppeveerand

algas üritustega „Tagasi kooli“ .

Algatus “Tagasi kooli” sai eestimaalastele tuttavaks esimest korda 2007. aastal, kui Vabariigi President T. H. Ilves ja sihtasutus Noored Kooli selle ellu kutsusid.

Porkuni Kool ühineb selle toreda ettevõtmisega teist korda. “Tagasi kooli” nädalal on koolis olnud külalisõpetajana tundi andmas kunstnik, vallavanem jt. Sel õppeaastal rõõmustasid meid kutse vastuvõtmisega lapsevanemad. Hea oli kogeda  lapsevanemate poolset ”õlatunnet” ja entusiasmi õppetunni läbiviimisel. Tarkust ei kogunud ainult lapsed, vaid ka õpetajatel oli üht-teist kõrva taha panna. Nii saime tuttavaks mesilaste elu ja mesiniku tööga. Vahva, et paljusid töövahendeid sai oma käega katsuda ning tooteid maitsta-nuusutada.

Autojuhi lubade saamine, liikluskorraldus, kauged maad ja seiklused huvitas väga poisse. Ei ole ju igapäev võimalust „suure masina“ ehitusega tuttavamaks saada ja lausa ise autosse istuda.

Peaaegu võrdselt poisse-tüdrukuid tuli kuulama ja õppima kondiitritöö saladusi. Nutikaid küsimusi esitasidki rohkem lapsed, sest just nemad armastavad magusat enam. Üllatuseks oli nii mõnelegi, kui palju torte tuleb päevas teha, milliseid põnevaid kujusid neil on ja et kondiiter ise magusat nii väga ei armastagi.

Südamlik aitäh Teile lapsevanemad: Helena Laas, Jaanika Kilm, Vallut Treimann. Kohtume kindlasti uute toredate sündmuste juures ja loodetavasti julgustate oma ettevõtlikkusega ka teisi lapsevanemaid.

On valminud kaks olulist projekti majandusjuhataja Kai ja sotsiaalpedagoogi Tuuli poolt.

I projekt: „Vahendid õppekeskkonna loomiseks mõõdukate ja raskete puuetega laste õpetamisel“

II projekt: „Intellekti- ja liikumispuuetega laste harjutus-treeningväljaku rekonstrueerimine“

Täpsemalt loe “Projektid” alt

Kolmapäeval, 03. novembril, kell 12.00 oli kooli pedagoogide esindus kutsutud RKAS-i poolt korraldatud väikesele sarikapeole. Nagu komme pidavat nõudma, kutsuti pärga maha võtma just nimelt kooli naispere esindajad. Katuseservale sõidutati lisaks RKAS-i projektijuhile ja AS Merko esindajale ka kooli õppealajuhataja Urve Karp ja kehalise kasvatuse õpetaja Evelyn Himma.

Pärg maha võetud ja spordisaali viidud, oli võimalik õpetajatele tutvustada ka ehituses senitehtut, sest suurem osa oli uut koolimaja vaid paberil projekti versioonina näinud. Üldiselt leiti, et lastele saavad olema ikka palju paremad tingimused kui seni ja ehitusega jäädi rahule.

Teisipäeval,  02. novembril, toimus koolinõukogu koosolek. Vaadati üle sisehindamise aruanne ja leiti aruanne kõlblik olema HTM-ile esitamiseks. Samuti vaadati läbi kooli kodukorra ja õpilaskodu kodukorra redaktsioon uuest PGS-ist lähtuvalt ning kiideti heaks ka arenguvestluse kord. Kooskõlastati mõned kooli eelarve ümbertõstmised ja tehti ettepanek HTM-il ja RKAS-il kaaluda võimalust bussipeatusest koolimajani kergliiklustee rajamist ning reheküüni garaažibokside rajamist.

Neljapäeval, 11. novembril, algusega kell 11:00 korraldab Porkuni Kool Tamsalu ujulas EEO raames ujumisvõistlused. Registreerimine lõpeb esmaspäeva õhtul. Mandaat 11. nov. kell 10:00 – 11:00.

EEO Ujumisvõistlused Tamsalus

Neljapäeval 11.11. kell 11:00 avas Porkuni Kooli direktor Tiit Leemets oma kõnega Eesti Eriolümpia ujumisvõistluse. Tamsalu ujulasse mahtus ligi 130 võistlejat ja paarkümmend  saatjat.

Võisteldi  25- ja 50 m ujumises. Meie kooli võistkonda kuulus 12 võistlejat ja nende saagiks jäi 9 medalit, neist neli kuldset, kolm hõbedast ja kaks pronksist, lisaks veel  neli neljandat kohta. Võistluspäeva lõpetas palju põnevust ja kaasaelamist nõudnud ala – 4x25m teateujumine. Selle aasta toimetuleku koolide meister on Porkuni Kool, II koha sai Vidruka Kool, Tallinna I Internaatkool tuli III-ks. Abikooli võistkondade seas saavutas esimese koha Lahmuse Kool, teise Kosejõe Kooli võistkond ja kolmanda Kammeri Kooli.

Tänud kõigile, kes aitasid seda võistlust korraldada. Aitäh Teile, Tamsalu Spordikompleksi töötajad – Mare  Järv, Riive  Tamm, Kaire  Kaljuvee. Aitäh  Liivi  Rünk!

Erilised  tänud  meie  kooli  töötajatele – Age, Imbi, Virge ja Agnes ning Marek.

Kiri koolile:

Tervise Arengu Instituudil on suur rõõm ja heameel õnnitleda Teie kooli 3. kl.  õpilast Maarek Valler` it, kes saavutasid üleriigilisel noortele suunatud loovtöödekonkursil “Söögivahetund” algkooli vanuserühmas kolmanda koha. Olete võitnud  Tervise Arengu Instituudi poolt auhinna,  mille toimetame teieni hiljemalt detsembri lõpuks. Auhinnad koos aukirjadega saadame Teile kooli aadressile ning kontaktisikuks paneme pakile juhendaja Katrin Topkini nime. Enne postitamist saadame kindlasti ka teate, et pakk on posti pandud.
Täname siiralt osalenud õpilasi ja õpetajaid huvitavate mõtete, ideede ja teostuse eest, et nad oma tööga tunnustasid kooli kokatädisid ja –onusid. Loodame ka järgmisel aastal õpilaste aktiivset osavõttu Söögivahetunni konkursil.

25.november

Sõprusel on üks hing ja kaks keha, ütles vanakreeka mõtleja Aristoteles. Porkuni Kooli perel on vedanud – meie kooli paljud pisikesed ja suured südamed tuksuvad rõõmsalt, kui kooli saabub jõuluvana Rootsist- Tommy Svanborg. See ühine rõõm  kohtumisest on liitnud ja liidab meid kokku juba palju aastaid. Tommy ei ole juba ammu „külaline Rootsi Rotary klubist“ – vaid Sõber suure tähega. Vähemalt meie koolipere tunneb nii ja usume, et temagi tahab meid oma sõbraks kutsuda. Tuhat tänu sellele erilisele sõbrale!

1. detsember tõi Porkuni Kooli lastele kaasa toreda elamuse. Külla saabus näitetrupp „Lepatriinu“. Saime osa sekeldustest, mis juhtuvad kahe sõbraga, kes otsustasid koos talvetrallile minna. Kuidas lastele meeldis? Seda tuleb küsida neilt endilt, kuid vahel räägib näoilme rohkem kui tuhat sõna.

Toreda päeva eest täname „suure kallistusega“ Teid Maris, Seppo, Ingrid ning hindame kõiki teisi, kes aitasid omakorda Teid nõu ja jõuga.

Neljapäeval, 2. detsembril toimusid Tallinnas järjekordsed sisekergejõustiku- võistlused. Aladeks olid 60m ja 200 m jooks, kaugushüpe, vanematel õpilastel lisaks veel ka kuulitõuge. Autasustati iga vanusegrupi kuute paremat diplomi ja karikaga. Ka seekord esinesid meie kooli õpilased väga tublisti, kümnest võistlejast kaheksa said koju sõita karikaga!!! Porkuni Kooli esindasid – Aleksandra, Õnnela, Jaana, Carmel, Geter, Kaie, Taivo, Gabriel, Hasso ja Roland.

6.detsember – algavad ettevalmistused kooli jõulupeoks.

Õues juba palju lund, sajab, tuiskab. Kojameeste tööpõld suur ja lai.

See aasta on kuidagi väga ruttu läinud. Alles oli kooli algus ja juba poolaasta lõpukorral. Ilm on talvine, mitte väga külm, aga lund on piisavalt ja kipub teid täis tuiskama.

Lastel on huvitavad ajad olnud.

6. detsembri õhtul käis õpilaskodu saalis laulmas – jõulumeeleolu loomas Tamsalu Naiskoor ,esines ka Tamsalu Gümnaasiumi õpilaste kellukestemängu ansambel. Suur tänu neile!

7. detsembril toimus EEO 2010 aasta viimane võistlus – võimlemisvõistlus. Seekord korraldas võistluse Tartu Kroonuaia Kool (eelmised neli aastat toimus võistlus Porkuni Koolis). Tüdrukutel oli võistlusalasid kolm – toenghüpped, vabakava ja poomikava. Poistel kaks – toenghüpped ja vabakava. Väga raske on minna üksi oma ala sooritama, kui sada silmapaari ja žürii sind ja sinu sooritus väga tähelepanelikult jälgib. Tundub, et meie võimlejatel jätkus võistlushetkel „külma närvi“ ja lapsed tegid oma parimad sooritused. Seda saame tõdeda sellest, et autasustamisel saime rohkelt medaleid. Medaleid kokku liites saime tulemuseks: kuldmedaleid seitse, hõbemedaleid kolm ja pronksmedaleid viis. Kristel, Geter, Andrea, Jaana, Marin, Marko, Gabriel, Raul, Veiko ja Martin – olite tublid võimlejad ja tegite au Porkuni Koolile!

Järgmise nädala suursündmuseks on nagu varasematelgi aastatel – ühine teatrikülastus. Seekord 16. detsembril Rakvere Teatris etendus „Väike Mukk”

Ja siis ongi selle poolaasta viimane nädal.

22. detsembril algusega kell 15:00 toimub kooli jõulupidu. Lapsed on kavaks palju vaeva näinud ja kindlasti tuleb tore eeskava. Ja 23. detsembril sõidavad kõik lapsed vaheajale ning kohtume taas 10. jaanuaril 2011.a.

* * *

Uue koolimaja sees tehakse viimistlustöid, krohvitakse, pahteldatakse ja pannakse plaate pesuruumisesse. Mõned kohad vajavad korrigeerimist, sest mitte alati pole projekteerija tabanud kõiki meie eripärasid, aga need saab paika.

Meie kooli direktor käis 27. novembrist kuni 5. detsembrini Inglismaal sealse erivajadustega laste õpetamisega tutvumas. Muljed: Lapsed, nagu meie kooliski. Rohkem käisime kolledžites, sest neil on võimalik pärast põhikooli edasi õppida mitte nagu meil jätkuõppes, vaid spetsiaalses kolledžis. Ega õppekava ka ei erinenud oluliselt meie jätkuõppe omast, ainult et õpilased olid vanuses 19 – 25 aastat. Ja kui Inglismaal 1990.a. paiku mindi integreerimise teed, siis tulemuseks oli, et paljud õpilased olid õnnetud, lapsevanemad polnud rahul ja õpetajad olid raskustes. Nüüd on erivajadustega laste koolid taas avatud ja sõltuvalt omavalitsusest avatakse aeg-ajalt mõni juurde. Samas võib vanem otsustada ka tavakooli kasuks, aga see on oluliselt kallim, kui spetsiaalses koolis õpetamine ja meid vastu võtnud asutuse töötajate väitel pole nad seni suutnud tõestada tavakooli integreeritud erivajadustega laste eeliseid, kuigi see on olnud mõnevõrra nende eesmärk.

Sotsiaalpedagoog Tuuli Lindre käis 1.- 5. detsembrini Belgias kontaktseminaril, et kool saaks liituda Comenius projektidega ja nende kontaktide kaudu leida uusi õpetamise meetodeid ning laiendada ka laste kontakte. Loodame, et koostatud projektikava leiab aktsepteerimist ja rahastamist.

8.– 10. detsembrini on õppealajuhataja Urve Karp Lätis, Dauguli koolis, et tutvuda õppemetoodikaga Läti erivajadustega koolides ja leppida kokku õpetajate vahetusprogrammi osas.

Neljapäeva öösel, 9.dets. alanud lumetorm Monika jättis meie lapsed nädalavahetuseks kooli … Vaatamata kurvale meeleolule suutsime kõik üheskoos sellest üle olla ja nautisime hoopis suuri lumahangesid ning tegutsemisi küünlavalgel … (10.dets.2010)

Talv näitas oma võimu!

Direktori kommentaar: 

Neljapäeva, 09. detsembri õhtul algas lumesajuga lumetorm, mis kestis laupäeva hommikuni. Kõik teed olid reede hommikuks ummistunud ja liiklus võimatu. Seetõttu olid lapsed selle nädalavahetuse koolis. Ega siingi muredest puudust polnud, sest torm oli ka elektri endaga viinud ja kui pole elektrit, pole ka vett ja toitu ei saa keeta. Tänu tihedatele kontaktidele vallaga saime siiski reede õhtuks tee sedavõrd lahti, et vald toimetas poest seal olnud viimased leivad kooli ja ehk kiirendas viimases hädas päästeametilt abi palumine ka Eesti Energia tegemisi, sest õhtul kella seitsme paiku tuli ka elekter. Selleks ajaks oli kokk küll juba saunamajas kasvataja Lembe korteris puupliidil lastele putru keetnud, aga suur rõõm oli ikkagi. Laupäeval ja pühapäeval tulid tööle need, kes vähegi said ja kutsutud oli nii paljusid, kui hädasti vaja oli. Mõned lähemal elavad lapsed viidi ajapikku koju ja mõnele tulid ka vanemad järgi. Kõik sujus lõpuks.

Suur tänu kõigile, eriti Tamsalu vallavanemale ja tema meeskonnale ning loomulikult abis olnud kooli töötajatele, kes oma nädalavahetuse plaanid laste vajaduste järgi seadsid.

Teisipäeval, 21. detsembril rõõmustasid juba kolmandat aastat meie kooli lapsi päkapikud Eku ja Keku. Sellel aastal olid nad kampa saanud suure sõbra päkapikk Jaurami. Koos kutsusid nad lapsed oma lustinurka, kus oli armas ja hubane. Alustuseks võimlesid lapsed päkade eestvedamisel. Päkapikk Eku jutustas lastele jõulujuttu, Päkapikk Jaurami pillilugude saatel lauldi jõululaule. Lustinurgas vesteldi päkapikkudega, loeti neile luuletusi, kaunistati piparkooke ja joodi maitsvat jõulujooki. Päkapikk Kekuga käidi kadunud kingitusi otsimas. Oli armas päev.

Kolmapäeval, 22.detsembril kell 15 toimus jõulupidu, mida juhtisid jälle meie tublid Keku ja Eku. Nendele andis jõuluvana ka ehtsa Kutsetunnistuse. Väga tublid olid jõulupeo ettevalmistamisel muusikaõpetaja Ülle Pärg ja rütmikaõpetaja Kaire Kaljuvee ning paljud teised. Õpilaste esinemised olid väga hingestatud ja igaüks andis endast parima.

Jõuluvana saabus seekord DHL-st. Enne seda toimus pidulik jõululõuna kogu kooliperele. Kõigi suureks rõõmuks jõudis Jõuluvana seekord juba peo alguseks kohale ja nii sai temagi meie laste toredatele lauludele-tantsudele kaasa elada.

Peo lõpetas Porkuni Kooli sõbralikuma tüdruku ja poisi väljakuulutamine. Sellel aastal valiti kõige sõbralikumateks lasteks Geter Nõmmik ja Jaan Bergmann.

Sellel aastal oli võimalik jõulupeol anda üle ka kaks ülevabariiklikku tunnustust. Maarek saavutas ülevabariiklikul Tervise Arengu Instituudi joonistuste konkursil kõigi koolide arvestuses, kus osalesid ka kunstiklassid, III koha oma pildiga „Söögivahetund” ja Maarja sai tunnustuse RMK metsapostkaartide konkursil. Palju õnne neile! Pärast jõulupidu sõidavab enamus lapsi koolivaheajale-eile õhtul jäi kooli siiski 27 last st üllatuslikult palju!

Kool alustab tööd taas 10. jaanuaril 2011 koos uue raha EURO- ga!

Selle aasta tormid-tuisud enam koolielu ei mõjuta, sest lapsed on kodudes jõuluvaheajal. Kaks nädalat talvepuhkust kulub igal juhul ära ja uuesti kohtume taas juba uuel aastal. Ja uuel aastal juba uued mured.

Nädalavahetusel oli liiklus jälle normaalne ning paljud said üle kahe nädala jälle koju. 

Nii see aasta on läinud – põhiliselt rõõmsalt ja tegusalt ning mõningad esinenud probleemid on loodetavasti kadunud selle tegususe sisse.

Detsembrikuus lahkus manalateele kurtide kooli kauaaegne töötaja abimajandis – Salme Kalmo.

Rahulikke jõulupühi ja head uut aastat!

2011 – mida sa meile tood?

Uuel aastal saabusid kurvad uudised:

14. jaanuaril lahkus igavikuteele Porkuni vanim elanik, kauaaegne kurtide kooli töötaja ja pedagoog Sinaida Heinsoo – 25. 01. 1910 – 14. 01. 2011.

Alles möödunud aastal, Porkuni Kooli 85. aastapäeval, tähistasime ka Sinaida Heinsoo 100. sünnipäeva , kui teda õnnitlesid kõik lähedal seisvad inimesed, koolipere ja endised õpilased.

Sinaida Heinsoo oli alati rõõmsameelne, lõpuni tegus ja iseseisev. Temaga oli alati meeldiv kohtuda, sest ta suhtus kõikidesse inimestesse heasoovlikult. Tädi Siina oli oma elus väga tagasihoidlik ja ometi tundsid ja teadsid teda kõik.

Luuletaja Ott Arder on kirjutanud:

Üks küünal tasa põles

ja põledes vähenes.

See küünal lõpuni põles,

aga pimedus kahanes.

Need sõnad on nagu täpselt kirjutatud tädi Siinale …

Mälestame väsimatut inimest, kauaaegset kooli töötajat ja kõikide head naabrit, Sinaida Heinsood, kelle elulõng katkes veidi enne oma 101. sünnipäeva.

Kõik endised kolleegid ja kooli töötajad ning Porkuni Kooli koolipere.

Kolmas õppeveerand on hoo sisse saanud!

Kolmanda õppeveerandi algus on olnud täis kiireid tegemisi. Detsembris alanud mõisahoone ja koolimaja katuse paksust lumekoormast vabastamine jätkus ja ohtlikumates kohtades sai suurem osa lund alla loobitud. Jäänud on veel üks mõisa rõdu, millele tõstukiga ligi ei pääse ja hästi peale ka ei julge minna. Aga õnneks pole suurt lund viimastel päevadel sadanud ja teed on väga talvised, kuid sõidetavad.

10.-14. jaanuarini oli koolis maakonna inspektor, kes kontrollis õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust.

19. jaanuaril oli kontaktnõupidamine koolistaadioni renoveerimise projekteerijaga, peale seda külastas kooli audiitor raamatupidamisaruande küsimuses. Samuti toimus maakonnas koolikohustuse täitmise teemaline seminar lähtuvalt uuest PGS-ist. Veel toimus kontakteerumine geodeetide ja valla esindajatega kooli praeguse asukoha kinnistu tuleviku küsimustes. Ka koolil on omad huvid, eeskätt kooli õunaaiad ja ka väliujuja kasutamine. Nii see aeg kulgeb – igati töiselt.

Ehitus liigub ja loodetavasti on kõik enam-vähem graafikus, aga selle jälgimine on RKAS-i rida ja meile pole graafikut antudki. Kõik paistab sujuvat kuid mõned väikesed apsud ikka tulevad ette. Õnneks on meil nii ehitaja kui tellijaga head suhted ja director on enam-vähem kursis kõigega.

Sellel nädalal ülekoolilisi suuri ettevõtmisi plaanis pole ja iga klass toimetab omasoodu – kes käib Uudekülas uisutamas, kes suusatab, kes kelgutab. Ilmad ju ilusad, mis sest, et pilves. Temperatuur normaalne ja lund on jätkunud.

8. veebruaril käisid JÕ-I noored Tallinnas, et tutvuda edasiõppimisvõimalustega Astangu KRK-s. Maja oli suur ja ruumi palju. Astangul pakutakse paindlikke võimalusi eneseteostuseks. Õpilaskodus elamine on tasuline, lõunasöök õppurile tasuta. Pakutakse rehabilitatsiooniteenust ning majas on mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks (ujula, spordisaal, huviringid) Mõtlemist on, kuid otsustada on meil veel aega…

19. veebruar – karged talvepäevad!

Direktor meenutab: Selliseid päikeselisi ja kargeid talvepäevi mäletan oma lapsepõlvest. Võib-olla oli ka sombuseid aastaid, nagu viimasel kümnendil valitsesid, aga need pole meeles. Ju need siis ei väärinud tähelepanu. Sellistest talvedest on mul meeles, kuidas hiilisin härmas kase otsas urbade ja pungadega maiustavaid tetri vaatama, aga tavaliselt lendasid nad varakult minema ja ega ma neid eriti ligidalt siis näinudki. Aga kevadised tedremängud olid veelgi huvitavamad, sest mänguhoos linnud kaotasid valvsuse ja neid sai mõnikord üsna ligidalt näha.

Aga oli eelmine ja on see talv vaimustav – on päikest ja külma, on lund ja puud ilusasti härmaehtes. Kõik nii, nagu põhjamaa talvele kohane. Ja möödunud suvi nende kahe talve vahel oli väga soe, nii et kõik on tasakaalus. Ainult detsembri tuisk tegi veidi tuska, aga mööda sai seegi.

Ilmsed märgid peatse kevade saabumisest on juba õhus – kooliõues trummeldab rähn igal hommikul kuivanud puuoksal, märgistades oma territooriumi. Tihased lasevad juba päikeselisel keskpäeval üksikuid kevadhäälitsusi kuulda ja päev läheb jõudsa sammuga ikka pikemaks ja pikemaks.

Koolielu käib oma tavalist rada. Kui Astangul käidud, siis sellel nädalal käidi Vana-Vigala Kutsekoolis.

Neljapäeval, 17.veebruari külmal varahommikul sõitsid meie jätkuõppe õpilased koos oma õpetajate-kasvatajatega Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooliga tutvuma. Kool on pika ajalooga: juba 1920. aastal anti seal põllutööga seotud haridust. 2008. a. sügisel alustati ameti õpetamist toimetuleku tasemel põhihariduse baasil. Pr. Helgi Nööp – dir. asetäitja üldhariduse ja eripedagoogika alal – tutvustas meile oma kooli väga põhjalikult. Kõigepealt vaatasime toimetulekuõpilaste rütmikatundi, kus võis isegi ise kaasa lüüa! Edasi suundusime kokanduse tundi, kus meid ootas Porkuni Kooli endine õpilane Märten-Levi Laid. (Märtenil läheb hästi!)

Uusi ja huvitavaid kogemusi saime lõunasöögi ajal – meid teenendati peaaegu kuninglikult! Toit oli väga maitsev, teenindus kõrgel tasemel ja seda kõike selle kooli õpilaste baasil!

Lõunasöögile järgnes ühine vestlusring – küsimusi/vastuseid jätkus tükiks ajaks. Loodetavasti meie potentsiaalsed edasiõppijad said kasulikku infot, juhul kui nad sügisel valivad Vigala TTK. Päeva teisel poolel tutvustati meile kooliruume ning üldist õppetöö korraldust, samuti seda, mida oma vaba ajaga peale hakata.

Kokkuvõtteks võib nentida, et pikk sõit Porkunist Vana –Vigalasse õigustas end igati. Kui me ei taha, et meie lapsed jäävad pärast Porkuni Kooli lõpetamist koju ema-isa kantseldada, siis me lihtsalt peame ka edaspidi edasiõppimisvõimalusi tutvustama nii lastele kui vanemaile.

Peab siiski tunnistama, et edasiõppimise võimalusi on vähe. Teema vajab veidi arupidamist, et lahendust leida, sest lapsed on enamasti tegusad ehk õpihimulised.

Reedel, 11. veebruaril kutsus meid sõbrapäevaks külla Imastu Lastekodu. Käib ju meie koolis sealt lastekodust Veiko. Suur tänu neile oma tegevuste tutvustamise ja kasvandike toreda eeskava eest.

Järgmine, Vabariigi aastapäeva nädal on meil veidi lühem, sest reedel jõuaksid lapsed kooli kell 10.00 ja hakkaksid koju sõitma kell 12.35. Tunnid on õpetajad enamasti juba läbi viinud ja seepärast reedel kooli pole. Kolmapäeval toimub tundide vahel traditsiooniline pidulik aastapäevaaktus ning lapsed viiakse koju tavapärase reedese graafiku kohaselt. Kool algab esmaspäeval, 28. Veebruaril. Bussiringid sõidavad tavapärase esmaspäevase graafiku järgi. Loodame, et ilmad lähevad veidi soojemaks ja bussifirmal viivitusi ei teki.

Ülejärgmisel nädalal on loodetavasti veel veidi soojem ja siis on toimumas kooli suusavõistlused. Ka üle-eestiline suusavõistlus Otepääl on tulemas.

Kasvatajad korraldasid SÕBRAPÄEV STIILIPEONA.

14.veebruaril toimus sõbrapäevapidu. Kuulutasime selle stiilipeoks.Poisid said teha end tüdrukuteks ja vastupidi. Sissejuhatava jutu sõbrapäevast rääkis Ülle. Andi laulis sõbrapäeva laulukese. Laulumänge mängisime Galina eestvedamisel.Tegime sõbraga sõbrapaela. Hoogsa kantrimuusika saatel said kõik tantsida Line-tantse.Õhtu jooksul said kõik öelda oma lemmiku s.t stiilsema poisi ja tüdruku nime.Toimus kõige stiilsema poisi (Valentini) ja tüdruku (Valentina) valimine.Valentinaks osutus Marko ja Valentiniks Kristel. Kõik peolised said maiustada kommidega.Laste silmad särasid ja nad olid endaga rahul. Peo lõpetas disko, kus kõik said meelepärasel viisil tantsu lüüa.

Sõprus on see miski,

mis ilus, kummaline,

see on siiski väga, väga imelinee

Moto …

KORD ON JUMALATE ESIMENE SEADUS.”
(Luuletaja Pope)

Külaliseks on “Sipelgas Freda”

Kolmapäeval, 16. veebruaril said Porkuni Kooli õpilased osa kahest Keskkonnamati talvisest õppeprogrammist: „Sipelgas Ferda vähendab prügi“ nooremale koolieale ja „Jäätmeprogramm“ vanemale koolieale. Noorem ja keskmine kooliaste õppis tundma erinevaid prügiliike ja nuputas missugusesse prügikasti erinevat prügi panna. Vanem kooliaste arutles, kuidas on igaühel meist võimalus prügi hulka vähendada ning tutvus mõistetega „taaskasutus“ ja „korduvkasutus“. Ka nende programmist ei puudunud praktiline töö-prügi sorteerimine. Neljast õppetunnist sai osa kogu koolipere. Aitäh Keskkonnaametile ja toredale koolitajale Kerlile.

Sportlased Otepääl

Õpetaja Evelyni kommentaar: Eriolümpia suusavõistlus toimus 1. märtsil, Otepääl, Tehvandi suusaradadel. Kohale jõudes panime kiirelt suusad alla ning läksime suusaradadega tutvuma. Uhke tunne oli sõita samadel radadel, kus treenivad ja võistlevad maailma parimad suusatajad. 500 m distantsil saavutass I koha Marko, Jaana ja Roland, Kristajan tuli II- ks, Kaie saavutas III koha. Tublid olid ka Geter (4.), Gabreiel (5.), Hasso (6.), Janno (7.) ja Maarek (13.) Jaan sõitis 3 km pikkust rada ja oli seal kõige-kõige kiirem – tasuks I koht ja palju tunnustavaid pilke. Osalesime ka 4×500 m teatesõidus, kus väga põnevas heitluses õnnestus saavutada II koht. Pärast autasustamist kinnitasime keha ja uudistasime Tehvandi suusahüppemäge.

02.märts

Aeg lendab linnutiivul ja juba on märtsikuu. Päevad lähevad lausa silmnähtavalt pikemaks ja katused sulavad ning jääpurikad aga aina kasvavad ja kasvavad. Ka lindude liikumine muutub aktiivsemaks ja aina rohkem on kuulda kevadele iseloomulikku linnulaule. Kevadise koolivaheajani on jäänud vaid kaks nädalat ja kaks päeva. Ja siis veidi üle kahe kuu ja kooliaasta ongi läbi!

Uue koolimaja ehitus kulgeb ladusalt, aga kuna kõik maja haldamise ja hooldamise kohustused, mida on märgatavalt rohkem ja need on keerukamad, on pandud kooli kanda, on võtnud ja võtab veel mitu aega see suurema osa kooli juhtkonna ajast. Aga eks iga asi saab ükskord joonele. Lisaks on veel staadioni renoveerimiseprojekt käsil. Aga kui kõik valmis, peaks kool saama päris head vahendid.

3. märtsil käisid Halti, Imbi, Agnese ja Malle lapsed Oandu looduskeskuses hundiretkel.

Looduskeskuse hubases majakeses vaatasid lapsed filmi meie metsloomadest ja valmistasid endale HUNDI PASSI. Õues said lapsed kaela hundi pildi koos lühiiseloomustusega , milline hundikarja liige ta on. Grupijuhtidest emahundid viisid lapsed metsa, et koos uurida loomade talviseid tegutsemisjälgi.

7. märtsil tähistame kogu kooliga Ebavere spordiradadel vastlapäeva.

Kuna riigikoolide nõukogude asemel asuvad tegevusse koolide hoolekogud, mis moodustatakse veidi teistsugustel alustel, teeb koolinõukogu 07. märtsil oma viimase, kokkuvõtva koosoleku. Uue – kooli hoolekogu – moodustamine on ühe väikese tehnilise põhjuse tõttu alles teoksil.

10. märtsil lähevad õpetaja Halti lapsed ja mõned lapsed õpetaja Imbi klassist päästeameti tööga tutvuma.

VIII suusamaraton

9. märtsil toimus traditsiooniline Porkuni Kooli suusamaraton, järjekorranumbriga 8. Seekord võistlesid kõik osalejad kooli lähedal metsarajal. Võistluste kordaminekule aitas kaasa suurepärane päikeseline ilm, mis tegi tuju rõõmsaks ja suusaraja libedaks. Laste innustamiseks olid seegi kord õpetajad suusarajal. Igat maratoonarit ootas ees magus üllatus ja auga välja teenitud medal

Lauluvõistlus Raplas

17. märtsil toimus Rapla Kultuurikeskuses laste ja noorte lauluvõistlus. Korraldajaks oli Raikküla kool. Seekord hinnati lapsi eraldi; abikoolid ja toimetulekukoolid. Meie laululinnud olid Markus, Kevin, Aleksandra, Salme, Märt ja Marin. Lapsed olid tublid ja laulsid hästi. Markus ja laste ansambel lauluga „Vanaema valss” hinnati auhinna vääriliseks.   Üllatusesinejaks oli laulja Ott Lepland. Lauluõpetaja Ülle tänab kõiki lapsi ja tublisid abilisi, kes tegid selle päeva rõõmsaks.

Ka pedagoogid õpivad … 24.03.11 neljapäev 10.00-16.00

Väike eneseületamine ja osavus on olulised märksõnad endast ja endale andmise tasakaalus. Lähtuti eelnevast ja loodi eeldused toredaks koolivaheajaks, teada saades märgviltimise saladusi õpetaja Reena juhendamisel. Esimesed teadmised „taskus“, võib loomingulisus meis ainult suureneda …. Oli tore ja vajalik koolituspäev. Aitäh Reenale!

Kooliellu tõi vaheldust kunstiringi õpilase Aleksandra Gepneri auhinnaline koht Tallinna linnamuuseumi joonistusvõistlusel „Hea sõnumiga pildid”, mis oli kujunenud lausa rahvusvaheliseks võistluseks. 1091 töö hulgast sai Aleksandra töö „Ma olen värviline. See meeldib mulle” ühe kümnest peapreemiast ja lisaks ühe eripreemia. Kunstiringi juhendab õp. Katrin Topkin. 29. märtsil käidi Tallinnas autasustamisel, kus kümne parema tööd olid kunstnike poolt suurendatud ja autorid said töödele kirjutada ka oma autogrammi. Kunstiringi lapsed on ka varem esinenud edukalt konkurssidel.

“OLE PAINDLIK NAGU PAJU, ÄRA AVALDA ALATI VASTUPANU NAGU TAMM.” (Dzudzitsu)

01. aprill

Viimane selle õppeaasta veerand on käsil ja päike käib kõrgelt ning paistab soojalt. Ometi ei ole talv valmis veel taganema. Hommikuti langeb temperatuur ikka veel alla -10 kraadi ja lundki on viimastel päevadel sadanud. Aga hangede päikesepoolsed küljed on urblikud ja see näitab selgelt, et päikese võim kasvab iga päevaga. Ja tegelikult on suvise koolivaheajani vaid kaks kuud!

Koolimaja ehitus on niikaugel, et teisipäeval käis komisjon seda üle vaatamas ja maja otsustati vastu võtta. Pisiasju on veel korrigeerida ja välised tööd saab ette võtta, kui lumi läinud ja maa sulanud. Kuid laias laastus võib öelda – maja on valmis. Kui nüüd sisustuse hankega ka õnnestuks, siis on rõõm sügisel uues majas alustada.

Järgmine nädal läheb veel tavalise koolirutiiniga. Vaid õpetajatel on plaanis koolituspäev autismi teemal Tartus.

Jätkuõppe I aasta poiste tootmispraktika toimus vahepeal paar korda koolis, sest ettevõttel polnud meid võimalik vastu võtta. Poisid töötasid kooli katlamajas küttepuude virnastamisel. Mõnele sobis see paremini, kui töö ettevõttes, mõnele mitte.

15.aprill – toimub EEL üldkogu Mustjõe turismitalus. Urve astus liikmeks! Kohal käisid Age, Imbi, Virge, Malle, Tiiu.

Et pakkuda meie lastele uusi kogemusi, käisime 19. aprillil Tallinnas kinos. Suurel Coca-Cola Plaza kinolinal vaatasime prillidega 3D koguperefilmi “RIO”. Oli imeilusa graafika ja värvide küllusega südamlik ning siiras lugu sõprusest ja armastusest, kus hea võidab halva. Suur tänu lapsevanematele, et võimaldasite oma lapsele uudse elamuse!

Kolmapäeval, 20. aprillil kutsus Eriolümpia Eesti Ühendus parimad sportlased Tartusse Atheena keskusesse, kus toimus 2010 aasta parimate sportlaste ja treenerite tänamine. Meie koolist sõitsid Tartusse Jaan, Roland, Hasso, Kaie ja Jaana. Esmalt kõneles Urvaste Kooli direktor möödunud aasta võitlustest. Seejärel tuli lavale üllatuskülaline – Lotte. Lotte abiga anti üle kõikidele sportlastele üle karikas, mis jääb meenutama 2010. aasta saavutusi. Aasta treeneri auhinna pälvis Kiigemetsa Kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Tunnustatud said koolid, kes olid eelmisel aastal andnud oma panuse erinevate võistluste korraldamisel. Aasta tegijateks valiti Urvaste, Kiigemetsa ja Porkuni Kool. Tiitlit jääb meenutama vahva karikas, mis on tunnustuseks kooli toredale kollektiivile. Suur tänu: Imbi, Virge, Age, Agnes, Tiit, Urve ja kõik teised, kes on andnud oma panuse võistluste kordaminekul.

24. aprillil saabus järjekordne kurb teade: lahkunud on kunagise Porkuni Kurtide Kooli esimene kõrgema haridusega surdopedagoog Luise Tamm. Tema käe all on väga palju kurte õpilasi omandanud kõnekeele Luise veetis oma viimased elukuud Sääse Hooldekodus. Mulda sängitatud Viljandimaale Saarepeedile.

28. – 29. aprillil suunati meie kooli 2 pedagoogi – Virge ja Tiiu – Daugulisse töövarjupäevadele. Samal ajal olid külalised Dauguli koolist meie juures. Eesmärgiks ikka kontaktide loomine ja kogemuste vahetamine. Vaadeldi igapäevatööd kahes vanemas klassis ja kasvatusrühmas. Oli rõõm tõdeda, et meie tööalased rõõmud ja mured on sarnased ning et lapsedki on oma olemuselt sarnased.

Liikumisaktiivsuse päev Kiigemetsas

Kolmapäeval, 4. mail toimus neljandat korda Kiigemetsa Koolis EO Eesti Ühenduse liikumisaktiivsuse päev. Aktiivselt liikuma oli tulnud 101 õpilast üle Eesti. Korraldajad oli  välja mõelnud ja üles seadnud 10 „jaama”, mis kõigil võistlejail läbida tuli. Toredat ja vahvat päeva jääb meenutama medal, mille kõik osalejad kaela said.

“ME MÕTLEME HARVA SELLELE, MIS MEIL OLEMAS ON, ALATASA AGA SELELE, MIS MEIL PUUDUB.” (Schopenhauer)

Kolmapäeval, 11. mail saabus kauaoodatud päev – toimus 3. kooliastme noorte kanuumatk. Kanuutama sõitis 19 õpilast ja 7 saatjat. Matk toimus Jägala jõel ja läbiti 20 kilomeetrit. Kanuumatkale kohaselt said nii mõnedki märjaks, kuid see lisas päevale ainult särtsu juurde. Osalejate tänu kuulub Tamsalu NNKÜ-NMKÜ ja Porkuni Koolile, kes võimaldasid elamusterohke matka.

Neljapäeval,12.mail käisid jätkuõppe (Tiiu, Virge) õpilased Tsitre puude rajal Kolga lahe ääres.

Petangipäevad Porkunis

17. ja 18. mail toimusid meie koolis EO Eesti Ühenduse raames korraldatud toimetulekukoolide 2. petangipäevad. Teisipäeval võistlesid õpilaste, kolmapäeval täiskasvanute võistkonnad paljudest toimetulekukoolidest ja päevakeskustest ning hooldekodudest üle Eesti. Kohal olid ka võistlejad meie sõpruskoolist Daugulist. Kokku osales petangivõistlusel 25 võistkonda – 16 õpilaste võistkonda ja 9 täiskasvanute võistkonda. Kasutades ära korraldaja eelise, oli meie kooli eest väljas teisipäeval 3 (Gabriel, Aivo, Maarja/ Kristel, Martin K, Taivo/ Karmel, Deisy, Keiju) ja kolmapäeval 2 võistkonda (Aive, Andres, Veiko / Hasso, Geter, Marko).

Kõik võistlejad olid ääretult tublid ja mängude ajal oli põnevust palju.

Toimetulekukoolide 2. petangiturniiri võitjad:

Õpilaste arvestuses:

1. divisjon I koht Dauguli 1. võistkond, II koht Kammeri Kooli 1. võistkond ja III koht Tartu Kroonuaia Kooli võistkond.

2. divisjon: I koht Dauguli Kooli 2. võistkond, II koht Ahtme Kooli 1. võistkond ja III koht Kiigemetsa Kooli 2. võistkond.

Meie kooli võistlejad saavutasid mõlemas divisjonis 4. koha.

Täiskasvanute arvestuses moodustasid esikolmiku: I koht Erastvere HK 1. võistkond, II koht Türi Päevakeskuse 1. võistkond ja III koht Porkuni Kooli 2. võistkond.

Tublid olime meie ja tublid olid kõik osalejad. Vaatamata külmale ilmale olid võistlejad särasilmsed ja naerusuised. Suur tänu meie kokkadele ja Balbiinole, tänu kellele said kõik end turgutada nii sooja tee kui külma jäätisega.

Preemiareis Rootsi Kuningriiki

19. mail sai teoks meie kooli õpilase Aleksandra Gepneri preemiareis Rootsi Kuningriiki.

(Meenutame: Kunstiringi õpilase Aleksandra Gepneri auhinnaline koht Tallinna linnamuuseumi joonistusvõistlusel „Hea sõnumiga pildid”, mis oli kujunenud lausa rahvusvaheliseks võistluseks. 1091 töö hulgast sai Aleksandra töö „Ma olen värviline. See meeldib mulle” ühe kümnest peapreemiast ja lisaks ühe eripreemia.)

Enne laevale minekut käisime vaatamas täissuuruses võidutööd, mis asub Balti Jaama jalakäijate tunnelis. Reis läks igati korda, sest ilm oli ilus, meri rahulik ja reisiseltskond tore.

19. mail toimub õppenõukogu, päevakorras põhikooli lõpetamine.

Lõpetajaid on tänavu 9.

Et õppeaasta viimastel päevadel on traditsiooniliselt kõigil kiire, siis jääb kroonikasse järgnevalt lühike info :

20. mail kooli külastavad üliõpilased Tallinna Ülikoolist.

20. mail esmaabikoolitus suvelaagri personalile.

23.-24. mail (E-T) 3. kooliastme tugevamatele õpilastele jalgrattamatk, telkimisega.

24. mail (T) on ekskursioonil Imbi klass.

25. mail (K) on ekskursioonil Tiiu klass.

26. mail (N) külastab kooli meie laste suur sõber onu Tommy.

Õppeaasta 2010/2011 lõpetamine toimub 3. juunil:

3. juunil kell 9.30 toimus lõpuaktus,  lisaks õpilaskohvik, näitus, oksjon

Iseseisvasse ellu sukeldusid:

  1. Jaan Bergmann – kiituskiri
  2. Andres Juuram
  3. Hasso Jürioja
  4. Roland Plomberg – kiituskiri
  5. Toomas Kiisk – tänukiri
  6. Aive Sillamaa
  7. Marko Ööpik
  8. Merilin Raud
  9. Veiko Reitel

Aasta kõige, kõige tublimad pedagoogid on seekord

  1. Malle Kätt – aasta õpetaja 2011
  2. Pilvi Toom – aasta kasvataja 2011
  3. Galina Zujeva – aasta abiõpetaja 2011

Juuli lõpus ootab neid õppereis Ahvenamaale.

Keskpäeval, kell12:00 toimus kevadpidu. Lõpuloona esitasid lapsed Koit Toome laulu “Mälestused”.

Lõputiitrites ilmus seinale tekst “Hüvasti, Porkuni Kool!” – enamusel peol osalejatest olid silmad pisarais, sest see oli viimane üritus vanas armsas lossis.

AGA…

Neljapäeval, 9. juuni lõuna ajal kutsus direktor kokku välkkoosoleku, kus ta teatas, et 1.sept uues koolimajas õppetööd pole võimalik alustada, sest loodetavasti jõuab mööbel uude majja alles 30.septembriks. Osa usinaid pedagooge olid õppetarbed uude majja minekuks juba ära pakkinud; rõõmustasid need, kes talitasid tasa ja targu.

Alates 13. juunist hakkab puhkust nautima enamus kooli töötajaid (et augustis kolima hakata…)

Juuni algus on olnud väga kuum, +30 on muutunud tavaliseks. Ära hakkab väsitama…

Pärast jaanipäeva toimub traditsiooniline kooli suvelaager.

Kohtumiseni augusti alguses!

19. juuli 2011 – ilmub Virumaa Teatajas artikkel “Kümme aastat unistusi kerkis kooliks”.

INFO

*Hoonet ehitasid AS Merko Ehitus ja AS Merko Tartu.

*Porkuni kooli projekti on teinud U-Disain OÜ, arhitekt Uko Künnap. Tegemist on ühekorruselise ehitisega, mille kasulik pind on 5866 ruutmeetrit.

*Tööde maksumus on vanas vääringus 53 miljonit krooni ilma käibemaksuta.

*Porkuni kooli kordategemiseks sõlmisid kokkuleppe 2009.aasta jaanuaris haridus-ja teadusminister Tõnis Lukas ja Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige Elari Udam.

Kadri Haavajõe artikkel:

Kuigi esialgu loodeti.et Porkuni kooli õpetajad ja õpilased saavad uut kooliaastat uues koolis alustada, on kolimise viibimise põhjuseks RKASi korraldatud mööblihanked, mille väljakuulutamine venis ja seetõttu ei jõuta koolimööblit õigeks ajaks hangitud.

“Riigihange on niivõrd pikk protsess, eriti kui see on oma mahu tõttu rahvusvaheline hange, nii et paremal juhul, kui proteste ei tule, saame mööbli septembri lõpuks”, lisas Tiit Leemets. Kolimine jab ilmselt koolivaheaega. Nii on pärast kooliaasta algust põhjust kooliperel veel üht uut algust oodata.

Riigikool sai nurgakivi mullu augustis, kuid küsimus oli päevakorras juba kümme aastat. Nende aastate jooksul on arutatud nii uue maja ehitamise kui vana kordategemise üle. Porkuni mõisa, kus kool veel mõnda aega tegutseb, renoveerimine intellekti-ja liitpuudega laste vajadusi arvestavaks kooliks ja õpilaskoduks oli Leemetsa sõnul aga peaaegu võimatu, sest puuetega laste vajadused esitavad omad nõuded ja muinsuskaitse all oleva mõisaremondil on omad nõuded.

Uus ühekorruseline kompleks koosneb seitsmest korpusest, kus on õpilaskodud, õppehooned, spordi-ja rehabilitatsioonivõimalused. Uus koolihoone on arvestatud 80 lapse jaoks, mida on enam-vähem sama palju kui vanas koolimajas.

Et maja on kaua oodatud ja plane peetud ammu, on õpetajate tööst saadud kogemused arvesse võetud ja rakendatud detailidessegi.Näiteks fuajee seinal on kõrvuti kaks kella – üks seieritega, teine elektrooniline. “See oli õpetajate soov, lapsed näevad nüüd, et kui number on selline, on seierid sedamoodi”; selgitas koolijuht.

Fuajees on koolisöökla. Samaaegselt on söögisaal ka õpilaskohviku saal, kus saab loodava õpilasfirma õppeköögis valmistatud salatite ja küpsistega maiustada.

Õppekorpustes on klassiruumide peal kirjas õpetaja eesnimi. “Meil ongi nii, ei kasuta õpetajate perekonnanimesid”,selgitas Leemets,”ka lapsevanemad teavad õpetajat ikka rohkem eesnime pidi.”

Direktoril on klassiruume näidates hetkel veel olematu mööbel silme ees – kuhu tulevad kapid, mille uksed on ühtlasi ka tahvliks, kuhu klassilauad. Kahe klassiruumi peale on tualett ning pesemisvõimalused. Igast klassist avaneb uks terrassile ehk väliklassi – nii saab tunde pidada ka väljas värske õhu käes. Mõned nädalad tagasi said valmis ka kooli juures asuvad mänguväljakud.

Muusikaklassi saab paari kerge liigutusega lükandseinte abil ühendada multimeediaklassiga ja muuta selle nii lavaks kui saaliks. Filmivaatamisteks, koolikoosolekuteks või õppenõukogudeks/seminarideks aga piisab multimeediaklassist.

Õpilaskodus on toad ehitatud vastavalt õpilaste vajadustele, et oleks näiteks liikuda ka ratastooliga. Koridorid on ka videovalve all ja   igas magamistoas on signaalnupp – nii saab ööhooldaja-valvur minna hädasolijale vajadusel kiiresti appi. Eraldi ruumid on ka eelkooliealiste arendusrühmadele ning osakond hoolduõppekava järgi õppivatele lastele, kellel nii elamine kui ka õppetöö toimuvad nendes ruumides.

Ühes korpuses on ruumid raviprotseduurideks – massaažiks, füsioteraapiaks ja heliteraapiaks. Koolil on olemas ka soolakamber hingamisteede raviks, rum, kus on batuut hüppamiseks ning võimalus pereruumi mõneks päevaks majutada kojuminekut ootavaid haigestunud lapsi või õpilaste vanemaid, kui neil kooli külastusel puudub võimalus samal päeval koju minekuks. On ju koolis lapsi kogu Eestist.

Spordikompleksi valmis bassein, kus vahendid ka liikumispuudega õpilastele veerõõmude nautimiseks. Tiit Leemets arvab, et kuigi kolimine viibib, saavad õpilased näiteks ujumas käia juba sügisest. Spordisaalis on võimalik mängida korv-ja võrkpalli ning saalihokit. “Spordisaali ei saa hetkel veel kasutada”, lisas direktor. Nimelt selgus, et palli põrgatades tekib tugev kaja. Sellega tuleb nüüd akustikaspetsialistidel tegeleda.

Direktorit teeb murelikuks see, et andmekaitseseaduse tõttu ei saa kool andmeid nende õpilaste kohta, kes võiks kooli teenuseid vajada ja tutvustada nende vanematele, milliseid võimalusi kool talle pakuks. “Meie piirkond ei ole ju ainult siin, meie piirkond on üle Eesti”, rääkis ta.

See tähendab aga seda, et kool ei saa lapse kohta andmeid enne kui ta kooli õppima asub.

Kooli eesmärk on ikkagi see, et laps omandaks hariduse vastavalt oma võimetele, saaks kooli lõpetades endaga hakkama ja oskaks natuke ka tööd teha. Ning tunneks lisaks rahanumbrile ka selle väärtust.

Kooli, kus kõik vajalik erivajadustega lastele koos, ei ole Tiit Leemetsa sõnul just paljudes riikides. Mujal on hakatud erivajadustega lastele koole taas looma, sest vahepealne suund laste integreerimiseks nn tavakooli ei teinud õnnelikuks ei õpilasi, lapsevanemaid ega õpetajaid. “Meil on hästi läinud, et erivajadustega laste koolid veel alles on, sest nende uuesti loomine on märksa kulukam”, lisas ta.

                           ****************************

Nende teadmistega suvi kestab, et augustikuu alguses taas kokku saada.

           Antud õppeaasta jäi vanas armsas koolimajas

                               V I I M A S E K S.

                             Hoidkem mälestusi!

Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo)